Eesti Instituut on Eesti kohta infot levitav mittetulundusühing, mis rajati kodanikualgatusena 1980. aastate lõpul.
Eesti Instituudil on kolm filiaali välismaal – Helsingis (Eesti Instituut Soomes, asutatud 1995), Budapestis (asutatud 1998) ja Stockholmis (1999–2011 ja uuesti alates 2021. aasta septembrist). Varem on filiaal tegutsenud ka Pariisis (2001–2009).
Instituudi tööd suunab liikmete üldkogu ning kolmeks aastaks valitav juhatus, kuhu kuuluvad Karel Zova ja Mart Meri.[1]
Mittetulundusühingus oli 2017. aasta septembri seisuga 37 liiget.
Ajalugu
Eestlastel tekkis 1980ndatel praktiline vajadus sõlmida püsivaid rahvusvahelisi kontakte, mis ei oleks enam Nõukogude võimu kontrolli all. 1988. aasta suvel sai instituudi ülesandeks Lennart Meri koostatud kava järgi püsivate kultuuri- ja haridusalaste välissuhete arendamine ja Eesti tutvustamine välismaal. Eesti iseseisvuse taastamist taotlev Loomeliitude Kultuurinõukogu (Ajakirjanike Liit, Arhitektide Liit, Heliloojate Liit, Kirjanike Liit, Kunstnike Liit, Teatriliit, Kinoliit) otsustas asutada Eesti Instituudi 4. oktoobril 1988. Ametlik tegevusluba saadi siiski alles aprillis 1989. Sellele eelnenud poolaastal toimis instituut tänu vabatahtlikule tööle ja Eesti sõprade toetusele.
Esimestel tegevusaastatel täitis Eesti Instituut mõneti varivälisministeeriumi ja tulevaste Eesti diplomaatide kasvulava rolli. Eesti Instituudi info- või kultuuripunktid tegutsesid mitmel pool Lääne-Euroopas ja Skandinaavias, osadest neist kasvasid diplomaatiliste suhete taastamise käigus välja Eesti Vabariigi saatkonnad[2].
Tänapäev
Instituudis töötavad inimesed on ametis Tallinna peamajas ja instituudi välisesindustes Soomes ja Ungaris. "Rahvuskaaslaste programmi 2014–2020" raames on saadetud kolm eesti keele ja kultuuri õpetajat välismaa üldhariduskoolidesse. Instituudi sisulises töös osalevad autorid, toimetajad, toimetuskolleegiumide liikmed, kujundajad ja infotehnoloogiliste rakenduste loojad.
Kodanikualgatusliku ühendusena toimiva Eesti Instituudi tegevuse alus on põhikiri. Instituudi tööd suunab liikmete üldkogu ning kolmeks aastaks valitav juhatus. Septembris 2017 valitud juhatusse kuulusid Katrin Maiste (esimees), Liina Luhats ja Mart Meri. Mittetulundusühingus on 2017. aasta septembri seisuga 37 liiget. Eesti Instituut saab oma tegevuseks toetust riigieelarvest Kultuuriministeeriumi vahendusel. Sellele lisandub konkreetsete ettevõtmiste tarvis erinevatest allikatest laekuv sihtrahastus.
Eesti tutvustamiseks välismaal on Eesti Instituudi üks pikaajalisematest koostööpartneritest Välisministeerium. Eesti keele ja kultuuri välisõpet korraldatakse koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga.
Lisaks kultuuriürituste korraldamisele välismaal annab Eesti Instituut välja Eestit tutvustavaid infotrükiseid ja perioodiliste väljaannetena kunstiajakirja Estonian Art (1997–2020) ning kirjandusajakirja Estonian Literary Magazine.
Eesti Instituut on Euroopa Liidu rahvuslike kultuuriinstituutide koostöövõrgustiku EUNIC (European Union National Institutes for Culture) liige.
Instituudi tegevus lähtub Eesti vabaühenduste eetikakoodeksi põhimõtetest.
Eesti Instituut Soomes
Eesti Instituudi Soome filiaal on esimene Eesti kultuuriesindus välismaal. Filiaali avas Lennart Meri 10. oktoobril 1995. Nüüdisajal asub Eesti Instituudi Soome esindus Helsingis Suvilahtis 2010. aastal avatud Eesti Majas, kus tegutsevad ka teised Eestit tutvustavad asutused.
Eesti Instituudi Soome filiaali tegevuse eesmärk on pakkuda Eestist huvitatud soomlastele ja Eestiga koostööd tegevatele asutustele parimat eesti kultuuri ning seeläbi tagada Soome ja Eesti kultuurisuhete mitmekülgne toimimine.
Eesti Instituut Ungaris
Eesti Instituudi Ungari esinduse tegevus põhineb valitsuse määrusel 130/1994 (X.14), mille on omavahel sõlminud Ungari Vabariik ja Eesti Vabariik. Eesti Instituudi Ungari esindust juhib täna Mónika Segesdi. Ungari esinduse loomise vajadus tekkis arvestades Ungaris ilmuvate eesti kirjanduse tõlgete hulka ja kvaliteeti.
Juhid
Eesti Instituudi juhtideks on olnud (selles järjekorras):
Eesti Instituudi väljaanded
Eesti Instituut annab regulaarselt välja ajakirju Estonian Literary Magazine (ELM, alates 1995) ja Estonian Art (alates 1997). Eesti Instituut Soomes annab välja kirjandusantoloogiat Nippernaati ja Eesti Instituut Ungaris Breviariumit.
Instituut tutvustab Eestit ka infotrükistega. Aegade jooksul on valminud trükised, mis käsitlevad eesti keelt, Eesti ajalugu, laulupidusid, loodust, rahvariideid, kööki, mõisakultuuri, huumorit jpm. Neid on avaldatud enam kui kümnes keeles.
Infotrükised
- Eesti rahvariided (Estonian national costumes). Inglise keeles. Koostanud Reet Piiri, Vaike Reemann ja Lore Listra, kujundus Marti Laurimaa. Eesti Instituut 2013.
- Eesti laulu- ja tantsupeod (Estonian Song and Dance Celebration. The tradition of song and dance festivals). Inglise keeles. Koostanud Lore Listra ja Rein Sikk, kujundus Martin Rästa. Eesti Instituut 2009
- Eesti keel ja kultuur maailmas 2009. Eesti keeles. Toimetanud Mart Meri, Katrin Maiste, Raina Reiljan. Eesti Instituut 2009.
- Eesti asjad (Things Estonian). Inglise ja ungari keeles. Koostanud Eesti Instituut, kujundanud Mall Nukke. Eesti Instituut.
- Eesti loodus (Estonian nature). Inglise keeles. Teksti koostanud Eesti Instituut ja Indrek Rohtmets, joonistused Kärt Ojavee, kujundus Aadam Kaarma. Eesti Instituut 2005.
- Eesti Vabariik – 90 (Republic of Estonia 90). Inglise ja hollandi keeles. Teksti koostanud Lauri Vahtre ja Eesti Instituut, kujundus Angelika Schneider. Eesti Instituut 2008.
- Imede aeg. Eesti Instituut Soomes 1995–2010. Soome ja eesti keeles, kakskeelne trükis. Eesti Instituut 2010.
- Kogu tõde Eestist (Hilarious Estonia). Inglise keeles. Teksti koostanud Rohke Debelakk, illustratsioonid Hillar Mets. Eesti Instituut 2001.
- Eesti rahvussümbolid (Estonian national symbols). Inglise keeles. Teksti koostanud Ken Kalling. Eesti Instituut 2015 (2010).
- Eesti kodu (Estonian Home) . Inglise keeles. Teksti koostanud Lauri Vahtre, fotod Henri van Noodenburg, kujundanud Piia Ruber. Eesti Instituut 2010.
- Eesti käsitöö (Crafts and Arts in Estonia). Inglise ja ungari keeles. Teksti koostanud Vaike Reemann ja Piret Õunapuu, kujundus Piia Ruber. Eesti Instituut 2004.
- Eesti teatriilm (The World of Estonian Theatre). Inglise, vene, soome ja saksa keeles. Teksti koostanud Ott Karulin ja Monika Larini, kujundus Piia Ruber. Eesti Instituut / Eesti Teatri Agentuur 2012.
- Eesti filmiilm (The World of Estonian Film). Inglise keeles. Teksti koostanud Marianne Kõrver, kujundus Siiri Timmermann. Eesti Instituut.
- Eesti kirjandusilm (The World of Estonian Literature). Inglise, soome ja prantsuse keeles. Teksti koostanud Jan Kaus, kujundus Piia Ruber. Eesti Instituut 2011.
- Eesti muusikailm (The World of Estonian Music). Eesti, soome, inglise ja ungari keeles. Teksti koostanud Maria Mölder, kujundus Viktor Gurov. Eesti Instituut 2015.
- Eesti köök (Estonian Cuisine). Inglise, saksa, soome ja rootsi keeles. Teksti koostanud Maire Suitsu. Kontseptsioon ja kujundus Krete Pajo. Eesti Instituut 2015.
- Eesti kultuuripärand (Estonian Heritage). Inglise keeles. Teksti koostanud Riin Alatalu, Marju Kõivupuu ja Eesti Instituut, kujundus Triinu Ootsing. Eesti Instituut 2017 (2013).
- Eesti laulu- ja tantsupeod (Celebration). Inglise keeles. Teksti koostanud Peep Pedmanson, kujundus Peeter Laurits, joonistused Toomas Pääsuke. Eesti Instituut 2014.
- Eesti keel (Estonian Language). Inglise, prantsuse, saksa ja rootsi keeles. Teksti koostanud Urmas Sutrop, joonistused Jaagup Roomet, kujundus Aadam Kaarma.
- Eesti ajalugu piltides (Estonian History). Inglise, soome ja rootsi keeles. Teksti koostanud Eesti Instituut ja Priit Raudkivi, kujundus Angelika Schneider. Eesti Instituut 2017.
- Kaksteist küsimust Eesti kohta (A dozen questions about Estonia). Inglise, prantsuse, vene, saksa, hiina, itaalia, soome, türgi ja hispaania keeles. Teksti koostanud Eesti Instituut, joonistused ja kujundus Indrek Sirkel ja Jan Tomson. Eesti Instituut 2017.
- Eesti loodus (Estonian nature). Inglise keeles. Teksti koostanud Kristjan Piirimäe, kujundanud Mariana Hint ja Moonika Maidre. Eesti Instituut 2017.
- Krips-kraps, eesti laps (Estonian child, mild and wild). Eesti ja inglise keeles. Teksti koostanud Kätlin Vainola, pildid joonistanud Ulla Saar. Eesti Instituut 2017.
