Dassel on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Northeimi kreisis. Linna pindala on 113,02 km². 31. detsembril 2019 elas seal 9604 inimest. Linn paikneb Sollingi mägede lähedal.
Linna pindalast moodustavad hooned ja tänavad umbes 10%, samas kui 26% alast katavad metsad, nagu Ellenser Wald, ja 62% on põllumajandusmaa, eriti teravilja ja rapsi kasvatamiseks. Selleks pakub kohalik mullahorisont sobivaid tingimusi, kuna pinnasekihi all olevad setted moodustavad lössi. Dassel paikneb parasvöötmes.
Ajalugu
Dassel pärineb aastast 860, kui seda mainiti Corvey kloostri dokumendis. 1022. aastal viitas keiser Heinrich II teises dokumendis Dasseli kirikut. Umbes 1113. aasta paiku muutus Dassel Dasseli krahvide baasiks, kelle nimi tulenes asula nimest. Kui Dasseli krahvkond 1310. aastal olemast lakkas, müüdi Dassel Hildesheimi piiskop Siegfried II-le. Varsti pärast seda, 1315. aastal, pakkus ta oma omandile linnaõigust, kuna ümberkaudsed alad kuulusid Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonnale, seega Hildesheimi piiskopi vaenlastele. Saades linnaõiguse, ehitasid Dasseli elaniku linnamüüri. Linna valitsemist teostati Hunnesrücki lossist lähedasel künkal. Selle lossi hõivasid Braunschweig-Wolfenbütteli hertsogid Hildesheimi piiskopkonna vaenuse tulemusena 1521. aastal. Hertsog Erich I käskis Hunnesrücki lossi maatasa teha ja selle asemele Erichsburgi lossi ehitada. Dasselit valitseti sealt aastani 1643. Kolmekümneaastase sõja tulemusena ühendati Dassel 1643. aastal Hildesheimi piiskopkonnaga. Piiskopid ehitasid Hunnesrücki uue haldushoone, see paiknes purustatud Hunnesrücki lossi ja Erichsburgi vahel. Nende sajandite jooksul pidurdasid need asjaolud Dasseli korralikku arenemist ja sellest võitis naaberlinn Einbeck, mis asutati hiljem kui Dassel. Lisaks hävines osa linnast 19. sajandi tulekahjudes. Sel ajal hakkasid mõned elanikud kuduma lina või sellega kauplema, samas teised rändasid USA-sse. 20. sajandi alguses elas Dasselis 1462 inimest. 1920. aasta paiku oli elanike arv 1601. Teise maailmasõja ajal jäi linn puutumata. Seetõttu asusid Dasselisse elama mitmed põgenikud. 1. märtsil 1974 ühendati Dasseliga mitmed Ilme oru väiksemad vallad. Uus vald kattis nüüd ajaloolise Dasseli krahvkonna ala, mis lakkas olemast 1310. aastal.
Katoliiklik Püha Miikaeli kirik, ehitatud klassitsistlikus stiilis 1847. aastal, on vaatamisväärne mitme kunstiteose tõttu, näiteks barokkaltar ja ristimisnõu aastast 1700.
Vana raekoda turuplatsil, ehitatud 1817. aastal. Selle vastas on vaatamisväärne vana veski (Stadtmühle), asutatud 1558. aastal ja ehitatud punakast liivakivist. Seda kasutati veskina aastani 1969.
Keskaegne linnamüür, mis ümbritseb vana kesklinna. Uue raekoja lähedal, mis ehitati 1970. aastatel väljapoole ajaloolist keskust, on näha vaatamisväärne gooti kaar. Selle kõrvalmajal "An der Stadtmauer 4" on viimane keskaegse linnamüüri torn, Balderturm
Dasselis on palju säilinud poolpuitmaju, näiteks Neue Strasse ja Obere Strasse tänavatel.
Endine juudi kalmistu Sievershaeuser Strassel. Näha on umbes 20 säilinud hauakivi. Mõnel neist on heebrea kirjed.
Endine rongijaam, 19. sajandi lõpus ehitatud poolpuitmaja. Kui raudteeliin suleti, muudeti see elumajaks.
Sepikoda Blankschmiede, 1727. aastast ja renoveeritud 1988–93. Nüüd on see muuseum. Teichplatz 2.
Dasseli krahvkonna muuseum (Museum der Grafschaft Dassel), Teichplatz 1.
Inimesi
Wilhelm Busch, 1894
Rainald von Dassel, (1120–1167), peapiiskop
Carl Busse (1772–1829), oli 19. sajandi esimestel kümnenditel pastor erinevates Põhja-Saksa linnades ja kirjutas sel ajal arvukalt teoloogilisi traktaate.
Wilhelm Busch (1832–1908), humoorikas luuletaja, elas aastatel 1846 kuni 1897 vahelduvalt Lüthorsti ringkonnas
Heinrich Düker (1898–1986), 1946–1947 Göttingeni linnapea, psühholoog
Transport
Dassel oli eraraudteeliini lõpp-punkt Einbeckist aastast 1883. Selle pikkus oli 13,1 km. 1975. aastal suleti reisijateveoliin ja 2003. aastal ka kaubavedu. Seejärel asendati raudteeliin bussiliiniga.
