Ameerika Ühendriigid tootsid sõjaväekasutuseks 2,7 miljonit M1911 ja M1911A1 püstolit. M1911 asendati 1985–1990 aastal USA relvajõudude standardkõrvalrelvana 9-millimeetrise Beretta M9-ga. Kuid tänu enda menukusele kasutajate seas pole M1911 tänase päevani täielikult USA relvajõudude kasutusest kadunud. Uuendatud M1911 variandid on siiani kasutusel mõnedes USA armee erivägede, merejalaväe ja mereväe üksustes.
M1911 disainis John Browning ning selle tööpõhimõtte järgi on ehitatud lõviosa tänapäevastest püstolitest. See on ka tsiviilkasutuses laialt levinud ning seda kasutatakse erinevatel laskevõistlustel, näiteks USPSA, IDPA, IPSC ja NRA Precision Pistoli võistlustel. Ameerika Ühendriikides on M1911 populaarne isiklik relv, kuna seda on selle väiksuse tõttu lihtne kaasas kanda ning .45 APC padrunil on enesekaitseks piisavalt suur.[3][4]
Ameerika Ühendriigid: Endine USA relvajõudude standardne teenistuspüstol ning endiselt kasutusel mõnel pool erioperatsioonide vägedes. M1911 on endiselt üle kogu USA kasutusel politseijõududes.[5]
Brasiilia: aastatel 1937–1941 saadi 16 880 relva.[6] Brasiilia armees on kasutusel IMBEL-i poolt nime M973 all toodetud varianti, mis kasutab padrunit 9×19 mm Parabellum.[7][8]
Jaapan: pärast teist maailmasõda said Jaapani omakaitsejõud ja politsei USA-lt 101 700 püstolit, mis olid kasutuses kaheksakümnendateni.[26][27]
Kanada: Kanada ohvitserid said mõlemas maailmasõjas endale ise teenistusrelva osta ja M1911 ja M1911A1 olid menukad valikud. Ka ühendatud Kanada-USA esimene eriteenistusvägi kasutas Ühendriikide relvastust, mh M1911A1-tesid.[28]
Nõukogude Liit: Mõned püstolid saadi sõjasaagiks liitlaste sekkumise Venemaa kodusõtta sekkumise käigus ning võeti Punaarmees kasutusele.[32][33]Teise maailmasõja ajal saadi lendliisiga juurde 12 977 püstolit.[34] Kohapeal modifitseeriti neid laskma 7.62×25 mm Tokarevi moona.
Suurbritannia: mõned .455 Webley kaliibriga M1911-ed anti esimese maailmasõja ajal Kuningliku lennukorpuse varustusse. Teises maailmasõjas kasutasid eliit- ja eriväed nii .45 APC kui .455 kaliibriga relvi. Võimalik, et endiselt UKSF-is kasutusel.
18. märtsil 2011 valis Ameerika Ühendriikide Utah' osariik Browning M1911 osariigi ametlikuks tulirelvaks. Tegu oli austusavaldus John Browningule, kes Utah's sündis ja üles kasvas.[40]
↑"Pistoletas COLT M1911A1". Lietuvos kariuomenė [Lithuanian Armed Forces official Web site] (leedu). LR Krašto apsaugos ministerija [Ministry of National Defence Republic of Lithuania]. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2012. Vaadatud 30. november 2012.
↑IBP USA (2007). Malaysia Army Weapon Systems Handbook. Int'l Business Publication. Lk 71–73. ISBN978-1-4330-6180-6.
↑Alpers, Philip (2010). Karp, Aaron (toim). The Politics of Destroying Surplus Small Arms: Inconspicuous Disarmament. Abingdon-on-Thames: Routledge Books. Lk 168–169. ISBN978-0-415-49461-8.
↑"BEMIL사진자료실 - 유용원의 군사세계" [Special Forces of the North Korean Army, weapons and weapons used for armament]. bemil.chosun.com (korea). Originaali arhiivikoopia seisuga 24. mai 2015. Vaadatud 10. august 2017.
↑Пистолет // Гражданская война и военная интервенция в СССР. Энциклопедия / редколл., гл. ред. С. С. Хромов. — 2-е изд. — М., «Советская энциклопедия», 1987. стр.464
↑Stack, Wayne; O'Sullivan, Barry (20. märts 2013). The New Zealand Expeditionary Force in World War II. Men-at-Arms 486. Osprey Publishing. Lk 44. ISBN9781780961118.