Claude Debussy
Sünniaeg	22. august 1862 Saint-Germain-en-Laye (Prantsuse teine keisririik)
Surmaaeg	25. märts 1918 (55-aastaselt) Pariisi XVI ringkond (Prantsuse kolmas vabariik)
Alma mater	Pariisi Konservatoorium
Amet	helilooja, pianist
Autasud	Auleegioni ordeni kavaler
Autogramm
[muuda Wikidatas]

(Achille) Claude Debussy [klood döbüss'ii] (22. august 1862 Saint-Germain-en-Laye – 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismi rajajaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure, kuigi Debussyle ei meeldinud, kui tema teoseid impressionistlikeks tituleeriti.^[1] Prantslaste austusest Debussy vastu kõneleb tema hüüdnimi Claude de France.

Looming

Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eelkõige klaveripalu. Ta püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda kuulajale ilunaudingut. Debussy teosed peegeldasid sageli tema eraelu. Tema muusikale on iseloomulik tundlikkus ning vormiline, helistikuline ja helikõrguslik vabadus. Debussy muusika märgib üleminekut hilisromantilisest muusikastiilist 20. sajandi modernismi.

Helilooja tõi oma teostega kaasa uuendusi harmoonias. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (helirida, mis koosneb vaid astmetest, mille vahel on täistoonid). Täistoonlaad esineb näiteks tema ooperis "Pelléas ja Mélisande". Debussy armastas ka noonakordi ja kvardi-kvindi kooskõla, mida ta on kasutanud näiteks oma programmilises klaveriprelüüdis "Uppunud katedraal". Samuti kasutas ta oma teostes pentatoonilist helirida.

Klaveriteosed

• Deux Arabesques ("Kaks arabeski") (1888)
• Suite bergamasque ("Bergamasque'i süit") (1890) (sisaldab lugu Clair de Lune ("Kuuvalgus"))
• Reverie ("Unistus") (1890)
• Pour Le Piano ("Süit klaverile") (1899)
• Estampes ("Estambid") (1903)
• Images ("Kujundid") (1905, 1907)
• Children's Corner ("Lastenurk") (1909)
• Preludes ("Prelüüdid") (1910–1913)
• Etudes ("Kaksteist etüüdi klaverile") (1915)

Ooper

• Pelléas et Mélisande ("Pelléas ja Mélisande") (1892–1902)

  

Orkestriteosed

• Prélude à l'après-midi d'un faune ("Fauni pärastlõuna") (1894)
• Nocturnes ("Nokturnid") (1899)
• Danses Sacrée et Profane ("Sakraalsed ja ilmalikud tantsud") (1903)
• La Mer ("Meri") (1905)
• Images ("Kujundid") (1909/1911)
• Le martyre de St. Sébastien ("Püha Sebastiani ohverdus") (1911)
• Jeux ("Mängud") (ballett) (1913)

Kammermuusika

• Keelpillikvartett g-moll (1893)
• Syrinx ("Süürinks") (1913)
• Sonate pour violoncelle et piano (sonaat tšellole ja klaverile) (1915)
• Sonate pour flûte, alto et harpe (sonaat flöödile, vioolale ja harfile) (1915)
• Sonate pour violon et piano (sonaat viiulile ja klaverile) (1917)

Viited