Carl Eduard Napiersky | |
---|---|
Sünniaeg |
21. mai 1793 Riia |
Surmaaeg |
2. september 1864 (71-aastaselt) Riia |
Amet | teoloog |
Carl Eduard Napiersky (11. mai 1793 (ukj 21. mai) Riia – 20. august 1864 (ukj 2. september) Riia) oli baltisaksa ajaloolane.[1]
Napiersky lõpetas Riia kubermangugümnaasiumi ja 1812. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna, 1814. aastal omandas teoloogiakandidaadi astme.[1]
Ta oli 1815–29 Jaunpiebalgas kirikuõpetaja, 1829–49 Riia kubermangugümnaasiumi direktor ja ühtlasi kohalik tsensor. Seejärel töötas ta Liivimaa kubermangu statistikakomitee liikmena ning tsensorina.[1]
Carl Eduard Napiersky oli Baltimaade aktiivseim ajalooliste materjalide koguja ning publitseerija. Koos J. F. von Reckega andis ta 1827–32 välja 4-köitelise Eesti-, Liivi- ja Kuramaa biograafilise koguteose, 1859–61 koos T. Beisega selle 2-köitelise lisa. Napiersky koostas ning avaldas 1833–35 Balti rüütelkondade ja Vene valitsuse toetusel allikpublikatsiooni peamiselt Saksa ordu arhiivist Königsbergis kogutud materjalidest. Ta publitseeris materjale ja ülevaateid Liivimaa kirikute, pastorite, ordumeistrite ja Riia linna kohta.[1]
Samuti kuulus Napiersky sarja "Monumenta Livoniae Antiquae" väljaandjate hulka, avaldades 1835 selle seeria I osana TÜ kasvandiku Thomas Hjärne koostatud ajalookroonika esmakordselt täielikul kujul. 1848–53 osales ta kroonikate kogu "Scriptores Rerum Livonicarum" väljaandmisel. Tema "Fortgesetzte Abhandlungen..." (1824) täiendab olulisel määral F. K. Gadebuschi varasemat väljaannet. Napiersky oli mitu aastat Riia Ajaloo ja Muinasteaduse Seltsi väljaande "Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Esth- und Kurlands" toimetaja.[1]