Autoritunnistus oli Nõukogude Liidus (sh Eestis) ja mõnedes arengumaades välja antud dokument, mis tõendas leiutaja autorsust ja esmasust ehk prioriteeti[1].
Nõukogude Liidus garanteeris autoritunnistus leiutajale küll prioriteedi ja autorsuse, ent leiutise kasutamise ainuõiguse sai riik[1]. Autoritunnistusi andis välja NSV Liidu Riiklik Leiutiste ja Avastuste Komitee, teatavatel puhkudel ka Põllumajanduse Ministeerium[1].
Eesti leiutajad said Nõukogude ajal tuhandeid autoritunnistusi[1].