Artur Lind | |
---|---|
Sünniaeg |
6. aprill 1927 ![]() Vändra ![]() |
Surmaaeg |
30. november 1989 ![]() |
Matmispaik |
Vana-Jaani kalmistu ![]() |
Alma mater |
Artur Lind (6. aprill 1927 – 30. november 1989) oli eesti molekulaarbioloog ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1987), Eesti molekulaarbioloogia rajaja[1]
Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna kirurgia erialal. Töötas seejärel samas kirurgia ja 1956–1978 biokeemia kateedri õppejõuna, oli aastast 1979 TRÜ üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi molekulaarpatoloogialaboratooriumi (aastast 1984 osakonna) ning aastast 1986 Tartu Ülikooli teadusosakonnas molekulaarbioloogiaosakonna juhataja ja professor.[2]
Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmeks valiti 1987. aastal molekulaarbioloogia alal.
Artur Lind on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule.[3]
Uurinud valkude biosünteesi, molekulaarbioloogia meetodeid, ribonukleiinhappe ehitust, desoksüribonukleiinhappe järjestuse määramise meetodeid, onkogeene ning ribosoomi ehitust ja funktsiooni, sh eraldas esimesena eukarüoodi ribosoomidest madalmolekulaarse ribonukleiinhappe (5S-RNA).
Artur Linnu käe all töötasid näiteks Richard Villems, Mart Saarma, Mart Ustav, Merike Kelve, Andres Metspalu, Ene Metspalu, Toivo Maimets, Jaanus Remme, Tago Sarapuu, Juhan Sedman, Larissa Uusküla jt.[4]
Aastal 2001 asutati Artur Linnu Stipendiumifond, mille eesmärgiks on geeni- ja biotehnoloogia valdkonna üliõpilaste ja teadustöötajate akadeemilise tegevuse toetamine sihtotstarbeliste stipendiumide kaudu.
Artur Linnu järgi on nimetatud ärimaja Ülemiste City ärilinnakus (Artur Lindi hoone).[5]