Arnold Kask (10. august 1902 Pärnu – 30. juuli 1994 Tartu) oli keeleteadlane, filoloogiadoktor ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (1961).[1]
Arnold Kask (10. august 1902 Pärnu – 30. juuli 1994 Tartu) oli keeleteadlane, filoloogiadoktor ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (1961).[1]
Arnold Kask lõpetas 1923. aastal Pärnu linna ühisgümnaasiumi. Astus Tartu Ülikooli, kus õppis eesti keelt, kirjandust, pedagoogikat ja filosoofiat.[2] 1929 lõpetas Tartu Ülikooli Pärnu linna stipendiaadina. 1943 kaitses Tartu Ülikoolis magistritöö "Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel". 1955 kaitses TRÜ-s väitekirja "Võitlus vana ja uue kirjaviisi vahel XIX sajandi eesti kirjakeeles" (avaldati 1958), sai esimeseks Tartu Riikliku Ülikooli keeleteaduse doktoriks.[1][2]
Töötas 1929–1943 Hugo Treffneri Gümnaasiumi emakeeleõpetajana. 1940–1941 luges ülikooli pedagoogilises instituudis õppejõuna emakeele õpetamise metoodikat.
1941–1944 töötas Tartu Õpetajate Seminari õpetajana. 1944 oli TRÜ eesti keele lektor pärast Johannes Voldemar Veskit, 1944–1957 eesti keele kateedri dotsent, õpetas keeleajalugu, murdeid ja eesti keele sõnavara. 1957–1975 oli professor ja 1955–1975 kateedri juhataja. Tema suunamisel loodi õppematerjale ja kõrgkooliõpikuid. Organiseeris instituudi juurde murdearhiivi loomist, kavandas tulevase murdesõnaraamatu põhimõtteid. 1975–1991 oli TRÜ-s konsultantprofessor, alates 1993 emeriitprofessor. 1947–1952 töötas ta Keele ja Kirjanduse Instituudi keeleuurimissektori juhatajana ja 1952–1955 instituudi vanemteadurina. 1961 sai Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemikuks eesti keele alal. 1944 ja 1968–1982 oli Emakeele Seltsi esimees, 1945–1948 abiesimees, alates 1974 auliige. Lisaks oli ta Nõukogude Fennougristide Komitee liige ja Soome-Ugri Seltsi välisliige (1959).[1][2]
Arnold Kase teadustöö põhisuunad olid eesti kirjakeele ajalugu ja murdeuurimine (alustas murdekogumist 1925).[1][2] Keeleteadlasena kasutas ta võrdlev-ajaloolist meetodit. [1] Uurimistöös jaotas eesti keeleala murreteks ja murderühmadeks ning selgitas kirjakeele murdelist tausta. Üldistavate uurimustega eri ajajärkude kirjakeelest, selle ortograafia ja morfoloogia kujunemisest, sõnavara arengust, kirjakeele normimisest, eesti leksikograafiast jms pani aluse eesti kirjakeele ajaloole – omaette distsipliinile ja kõrgkooli õppeainele.
Lisaks tegeles ta keelekorraldusega, normeeris eesti kirjakeelt. Arnold Kask on üle 160 teadustöö autor, sh õpikuid ja üle 30 raamatu.[2] Tema juhendamisel rajati eesti keele kateedri murdearhiiv ja vana kirjakeele kartoteek. Tema õpilased on Aino Valmet, Jaak Peebo, Valve-Liivi Kingisepp jpt.[1]
