Anilingus (ladina keeles anus + -lingus, lingere'ist, 'lakkuda', kirjutatud analingus,[1][2] ) on suu ja päraku seksuaalne akt, milles inimene stimuleerib teise pärakut, kasutades suud, sealhulgas huuli, keelt või hambaid. Seda nimetatakse ka anaal- või oraalseksiks; kõnekeelsete nimetuste hulka kuuluvad rimming ja keelekas. Seda võib sooritada iga seksuaalse sättumusega inimene mõnu või erootilise alandamise vormis. Terviseohtudeks on fekaalide ja bakterite suu kaudne edastamine.
Praktika
Üldiselt
Mõnu andja suhtes anilinguse ajal põhineb tavaliselt akti põhimõttel.[3][4] Pärak on närvilõpmete suhteliselt kõrge kontsentratsiooniga ala ning võib olla erogeenne tsoon ja vastuvõtja võib saada mõnu välise päraku stimulatsiooni teel. Anilingust saanud isikut peetakse akti passiivseks partneriks ja aktiivseks partneriks on anilingust tegev isik. Inimesed võivad anilingusega tegelda niisama või enne näpukat või penetreerimist või see on osa eelmängust. Uuringud näitavad, et anilingus on haruldane seksuaalne tava naiste vahel.[5][6]
Tehnika
Anilingus võib hõlmata erinevaid tehnikaid päraku stimuleerimiseks, kaasa arvatud suudlemine või lakkumine; see võib hõlmata ka keelt, mis liigub päraku serva ümber või üles ja alla kannikate sisekülgedel ja pärakust sisse ja välja.
Anilingust saab teha mitmetes sekspositsioonides, sealhulgas:
passiivne partner on neljakäpukil koerapoosis, kus aktiivne partner teeb anilingust tagant.
passiivne partner on selili misjonäri poosis, nende jalad tõstetud kõrgele põlvede suunas, ja mingisuguse toe (näiteks padja) all nende puusade all, et nad oleksid mugavamad ja tõstaksid tuharaid. Kui partneri anus on kokku puutunud, põlvib aktiivne partner partneri jalgade vahel anilinguse tegemiseks.
passiivne partner 69 positsiooni peal.[7][8] Passiivne partner võib asetseda misjonäris aktiivsel partneril, kui jalad on üles tõmmatud, et tõsta partneri tuharad, et teha aniilile anilus.
sageli kasutatakse koos ülaltoodud 69 positsiooniga, teisel positsioonil on aktiivne partner selili taga, kui passiivne partner istub nende nägu. See positsioon võimaldab "passiivsel" partneril muutuda aktiivsemaks või isegi täiesti domineerivaks, kuna nad saavad nüüd hõlpsasti oma puusad liigutada ja oma vaagna tõukuda.
roostes tromboon, kus isane seisab, samal ajal kui aktiivne partner täidab mõlemat anilingust tagant, tavaliselt põlvitusasendist ning ka masturbeerib alalist partnerit, asend meenutab mõnevõrra trombooni mängivat inimest.[9]
Karistusena
Sunniviisilist ja enamasti avalikku anilingust kasutati alandamise ja karistuse vormis, tavaliselt vangide puhul. Praktika kasutamist kolmekümneaastase sõja ajal kirjeldas Grimmelshausen Simplicius Simplicissimuses (1668).[10] Praktikat nimetatakse tavaliselt "perse lakkumiseks", ja seda mõistet rakendatakse ka tänapäeval selle isiku käitumisele, kes on ülemäära lugupidav või abivalmis mõnele võimul olevale.[11]
Ameerika Ühendriikide vanglasüsteemis on anilingus üks viis, kuidas üks vang maksab oma tasu teisele vangile. Vangla slängis on see tegevus tuntud kui "salati segamine".[12][13]
↑"Lesbians' Sexual Activities and Efforts to Reduce Risks for Sexually Transmitted Diseases". J Gay Lesbian Med Assoc. 4 (2): 41–8. Juuni 2000. DOI:10.1023/A:1009513623365.
↑Byrne, J.; Hummer, D. (2007). "In search of the "Tossed Salad Man" (and others involved in prison violence): New strategies for predicting and controlling violence in prison". Aggression and Violent Behavior. 12 (5): 531. DOI:10.1016/j.avb.2007.02.001.
