Anif
Pindala: 7,6 km² (2018)[1]
Elanikke: 4195 (1.01.2018)[2]
Koordinaadid: 47° 45′ N, 13° 4′ E
Valla asend Salzburg-Umgebungi ringkonnas

Anif on vald (Gemeinde) Salzburg-Umgebungi ringkonnas Austria Salzburgi liidumaal.

Vald jääb Salzburgist lõunasse. Lõunas külgneb see Halleini ringkonnaga. Anif on pindalalt üks väiksemaid valdu Salzburgi liidumaal.

Salzburgi loomaaia maad ulatuvad Salzburgi Hellbrunni palee aedadest Anifini.

Ad anua Ecclesiat ("kirik Anifi lähedal") Baieri hertsogkonnas mainis piiskop Arn von Salzburg juba 788. aasta Congestum Arnonise registris. See nimi on tõenäoliselt keldi päritolu ja pärineb Hallstatti ajastust. Sajandeid kuulus küla Salzburgi peapiiskopkonnale. Tänapäeva Püha Oswaldi kirikut kontrollisid Püha Peetruse kloostri mungad.

16. sajandi alguses püstitatud Anifi palee ehitas vürstlik peapiiskop Johann Ernst von Thun und Hohenstein u. 1693. aastal ümber ja oli seejärel Chiemsee piiskoppide suveresidents. 19. sajandi keskpaigas uusgooti stiilis ümber kujundatuna oli see Novembrirevolutsiooni ajal tagandatud Baieri kuninga Ludwig III varjupaik. Romantiline palee sai kuulsaks sellistes filmides nagu Helisev muusika, Suur võidusõit (1965) ja The Odessa File (1974). Seda kasutati ka Tuhkatriinu koduna filmis The Slipper and the Rose (1976).

1782. aastal talletasid Vennad Grimmid Brixener Volksbuchist kohaliku loo talupojast ja metsikust naisest (Wilde Frau). Anif kui küla sai omaette omavalitsuseks, kui see koos naabruses asuva Niederalmiga 17. juulil 1884 Grödigi külast eraldati. Hiljem loodi kolmas osa, Neu Anif.

Tänapäeval on Anif üks jõukamaid lõunapoolseid Salzburgi eeslinnu. Peamine tööandja on Sony DADC tootmisettevõte Niederalmis.

• Appiano sulla strada del Vino, Itaalia

• Herbert von Karajan (1908–1989), dirigent
• Riccardo Muti (* 1941), dirigent
• Karl Habsburg-Lothringen (* 1961), viimase Austria keisri Karl I lapselaps

• Kaiserhof: esmamainitud 15. sajandil, praegu hotell
• Friesacher: 16. sajandil sai õiguse pakkuda jooke Puechnerguti talumajas, praegu tuntud hotell
• "Zum Husaren": eksisteerib 1877. aastast, hoone ise rajati 1645. aastal
• Schlosswirt: hoonet on esmamainitud 1380. aastal, 1607. aastast luba serveerida veini ja õlut