![]() |
See artikkel räägib mingi asja või tegevuse esimesest otsast; anatoomia mõiste kohta vaata artiklit Alguskoht; filmi kohta vaata artiklit Algus (film 2010); kategooriateooria mõiste kohta vaata artiklit Algus (matemaatika) |
Algus on protsessi või asja ajaline, ruumiline, loogiline või muus suhtes võetud esimene ots.
Alguse vastand on lõpp.
Algus on protsessi kõige varasem hetk.
Teo algusele eelneb otsus.
Immanuel Kant pidas vabaduse eelduseks alguseta põhjuslikkust (tegijapõhjuslikkus). Looduslikult paratamatu põhjuslikkuse puhul peab põhjus tagajärjele eelnema, vaba põhjuslikkuse puhul ei ole põhjuse ja tagajärje suhe ajaline. Ajalises sündmuste järgnevuses algust ei ole, kuid teol on vaba algus.
Ruumilisest algusest saab rääkida näiteks niidi ja tänava puhul.
Lineaarse kirjapandud teksti juures on oluline, kust tuleb lugemist alustada.
Loodusteaduses tegeleb Universumi algusega teaduslik kosmoloogia. Tänapäeval peetakse Universumi alguseks Suurt Pauku, millega tekkisid nii ruum kui ka aeg. Arusaamine algab Plancki ajast. Mis oli "enne" seda, selle kohta ei osata midagi selget öelda. Kõnekeeles nimetatakse seda eimiskiks.
Immanuel Kanti järgi ei ole maailma algus meelelisuse seaduste järgi mõeldav.
Paljudes usundites räägib algusest loomislugu.
Georg Friedrich Hegeli järgi ei ole filosoofial väliseid eeldusi, mistõttu filosoofia algus peab ise olema eeldus "Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia", § 1).
![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Algus |