Ahervare ehk ahervars (ka ahivars, ahjuvars, ahuvars[1]) on Eesti rahvakultuuris ohverdamispaigana kasutatud kivikuhjatis[2], mis arvati olevat kummituste ja kodu kaitsevaimude asukohaks.[3]
Ahervaremeks võis olla endine hoonease, vanaaegne matusekoht või lihtsalt kokku kantud kivihunnik.
Ohvriaedade kõrval olid ahervaremed Mulgimaal ning mujal Lõuna-Eestis kõige levinumad ohverduskohad. Need asusid kas taluõue lähedal suuremas taluaias, puudesalus või taludest eemal põllul, kus käis ohverdamas kogu küla. Ahervare võis olla ka ühe talu ohvrikoht ohvriaias.
Ahervaremete kasutamine ohverdamiseks lõpetati 19. sajandi keskpaiku.[2]
Tänapäevases tähenduses peetakse ahervaremeks põlenud hoone(te) (kivi)jäänuseid.[4]