Aganaleib (ka: vahelikuleib, vahelik) oli vanasti Eesti talurahva hapendatud rukkileib, mille tainas oli palju purustatud aganaid või tuulamata teraviljast tehtud jahu[1].
Aganaleib oli kuni 19. sajandi keskpaigani eesti talurahva peamine toit[1]. Pärast seda saadi olude paranedes küpsetada sageli ka puhast leiba[1].