See artikkel on jumalast, kirjaniku kohta vaata artiklit Ali Ahmad Said, taimeperekonna kohta artiklit adoonis.

Adonis on vanakreeka mütoloogias igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal, surev ja ülestõusev jumalus, kes on seotud kalendriga.

Oma mitmete rollidega on ta üks keerukamaid tegelasi antiikmütoloogias. Tema tähendust ja otstarvet vanakreeka religioonis on palju uuritud. Tema semi vaste on Tammuz ning etruski mütoloogias vastab talle Atunis.

On peaaegu kindel, et Adonis põhines suurelt jaolt Tammuzil. Tema nimi on semi päritolu, olles variant sõnast, mis tähendab 'isand' ning mida judaismis kasutatakse ka jumalanimena (Adonai; Vanas Testanendis viidatakse selle nimega Jahvele). Kui heebrealased esimest korda Kaananimaale jõudsid, avaldas neile vastupanu jebuuslaste kuningas Adonisedek, kelle nimi tähendab 'Sedeki isand' (Jeruusalemma isand). "Isandana" oli Adonis eatu Jumalanna noor abikaasa, kelle identiteet võis muutuda sõltuvalt sellest, millist iga-aastase taassünni aspekti rõhutati.

"Adonise sünd" Marcantonio Franceschini umbes 1685-90

Adonise sünni asjaolud on segased. On mitu versiooni.

"Venus ja Adonis" Annibale Carracci

Kui Adonis oli sündinud, oli Aphrodite hurmatud tema ebamaisest ilust ning võttis ta oma kaitse alla ja laskis Persephonel tema järele valvata, kuid ka Persephone oli tema ilust vapustatud ega tahtnud teda tagasi anda. Kahe jumalanna vahelise tüli lahendas kas Zeus või Kalliope Zeusi nimel. Otsustati, et Adonis veedab neli kuud aastas Aphrodite juures, neli kuud Persephone juures ja neli kuud, kelle juures tahab. Ta valis alati Aphrodite, sest Persephone oli külm, tundetu allmaailma jumalanna.

"Surev Adonis" Henrik Goltzius

Adonis suri metssea kihvade läbi. Looma saatis kas Artemis või Artemise armastaja Ares, kes oli Adonise ilu peale kade. Kolmanda versiooni järgi oli seaks moondunud jumal Apollon: ta maksis kätte Aphroditele, kes oli Apolloni poja Erymanthose pimedaks teinud, sest oli näinud Aphrodite alasti suplemist pärast armuembusi Adonisega.

Iga tilk Adonise verest muutus veripunaseks ülaseks (anemooniks). Appi tõttav Aphrodite veristas oma jalgu ning tema veri värvis valged roosid punaseks.

Adonist austati sageli müsteeriumireligioonides. Suvisel pööripäeval peeti Adonise pidustusi: naised külvasid "Adonise aedadesse" tilli ja salatit ning nisu- ja odrateri. Taimed võrsusid ja närtsisid ning naised leinasid vegetasioonijumala enneaegset surma.

Adonise nime kasutatakse sageli üldnimena, mis tähistab väga kena välimusega noorukitaolist meest. Sageli lisandub ebaküpse edevuse kõrvaltähendus.

Kirjandus

William Shakespeare'i populaarseim teos tema eluajal oli poeem "Venus and Adonis" ("Venus ja Adonis").

Kunst

Tizianil on maalid "Adonise sünd" (15051510; Padua linnamuuseum) ning kuulus "Venus ja Adonis" (15531554; Madrid, Prado), millel Venus keelitab Adonist ohtlikust jahist hoiduma.

Nicolas Poussinil on maal "Venust leinav Adonis" (1628; Caeni kunstimuuseum).

Välislingid