See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2013) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
20. Augusti Klubi liikmed Toompea lossi valges saalis 20. augustil 2005

20. Augusti Klubi on mittetulundusühinguna registreeritud organisatsioon, mille liikmed on 20. augustil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise otsuse poolt hääletanud poliitikud.

Ajalugu

Klubiliikmed 20. augusti mälestussamba juures Põltsamaa Sõpruse pargis 29. aprillil 2006

Idee asutada Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletanud saadikute organisatsioon tekkis pärast Eesti Vabariigi Ülemnõukogu volituste lõppemist. (Ülemnõukogu volitused lõppesid 1992. aasta septembris.) 1994. aasta talvel oli VII Riigikogu lükanud Isamaaliidu ja ERSP häältega tagasi ettepaneku anda 20. augustile kui taasiseseisvumispäevale riigipüha staatus ning jõudnud arvamusele, et see päev väärib tähistamist üksnes riikliku tähtpäevana. Pärast seda asus enamus taasiseseisvumise poolt hääletanud saadikuid otsima organiseerumise võimalust.

Klubi on asutatud 20. augustil 1994, mil Pühajärve Puhkekodusse kogunes 36 Ülemnõukogu saadikut (69-st), kes olid hääletanud Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Klubi põhikiri on võetud vastu 1995. aastal Tartus ja registreeritud 8. oktoobril 1996 siseminister Märt Raski käskkirjaga. Klubi esimeseks presidendiks valiti Ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis ning asepresidentideks Rein Järlik ja Lehte Sööt-Hainsalu. 1997. aastani peeti klubi üldkoosolekuid Pühajärvel. Seejärel hakati korraldama üldkoosolekuid Tallinnas ja väljasõiduistungeid mujal Eestis.

Riigikogu VIII koosseisu kuulunud 20. Augusti Klubi liikmete eestvedamisel on 27. jaanuaril 1998 vastu võetud "Pühade ja tähtpäevade seaduse" uue redaktsiooni järgi taasiseseisvumispäev riigipüha ja puhkepäev.

Klubi tegevuse eesmärk on aidata kaasa Eesti riikluse tugevnemisele ning demokraatliku ühiskonna kujunemisele, andes nõu Eestile oluliste otsuste tegemisel. Klubi ei ole poliitiline ühendus ega anna hinnangut Riigikogu, Vabariigi Valitsuse või mõne muu riikliku institutsiooni tegevuse kohta. Klubi korraldab ühiskonna protsesside uurimist ja analüüsimist ning hindab nende mõju ühiskonna ja riigi arengule. Klubi teavitab üldsust tehtud uurimuste tulemustest, esitab riiklikele ja ühiskondlikele institutsioonidele ettepanekuid Eesti ühiskonna ja riikluse olulisemate arengueesmärkide teostamiseks, toetab õigusriigi ja riikliku iseseisvuse arendamise reforme. Klubi kogub materjali taasiseseisvumise kohta, selgitab selle tõepärasust, korraldab sellealast uurimistööd ning vastavaid näitusi, väljapanekuid, konverentse, seminare.

Klubi kõrgeim juhtorgan on üldkoosolek, mis kutsutakse kokku vähemalt kord aastas – 20. augustil. Muul ajal korraldab klubi tegevust viieliikmeline juhatus eesotsas presidendiga. Klubi presidendid on olnud Ülo Nugis (1994–1997), Rein Järlik (1997–2007) ja Ants Veetõusme (alates 2007).

19. aprillil 2023 toimunud üldkoosolekul valiti juhatusse Ants Veetõusme (president), Alar Maarend (asepresident), Tõnu Saarman, Enn Tupp (sekretär) ja Andrus Ristkok (laekur).

Klubi on asutatud määramata ajaks. Klubi lõppeb, kui manalateele läheb viimane liige.

Liikmed

Ants Veetõusme kõnelemas 20. augusti mälestuskivi juures Toompeal

Klubi liikmeks võib enda tahteavalduse alusel saada ainult saadik, kes 20. augustil 1991 andis poolthääle Ülemnõukogu otsusele Eesti riiklikust iseseisvusest. Neist 69 saadikust pole klubiga liitunud Valeri Kois.

17. jaanuari 2024 seisuga kuuluvad Klubi liikmeskonda Tõnu Anton, Ignar Fjuk, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Mai Kolossov, Jüri Kork, Toomas Kork, Ahti Kõo, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Jüri Liim, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madissoon, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Heldur Peterson, Priidu Priks, Georg Erich Põld (varem Jüri Põld), Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Enn Tupp, Ain Tähiste, Heinrich Valk, Ants Veetõusme ja Rein Veidemann.

Klubi liikmetest on manalateele lahkunud Ülle Aaskivi (1950–2007), Mati Ahven (1943–2022), Andres Ammas (1962–2018), Uno Anton (1942–2012), Lembit Arro (1930–2022), Hillar Eller (1939–2010), Kaljo Ellik (1948–2017), Illar Hallaste (1959–2012), Heino Kostabi (1933–2021), Tiit Käbin (1937–2011), Enn Leisson (1942–1998), Jaan Lippmaa (1942–2021), Ülo Nugis (1944–2011), Ants Paju (1944–2011), Eldur Parder (1928–2003), Andrei Prii (1938-2022), Jüri Rätsep (1935–2018), Edgar Savisaar (1950–2022), Indrek Toome (1943−2023), Uno Ugandi (1931–2020), Ülo Uluots (1930–1997), Helgi Viirelaid (1935–2017) ja Vaino Väljas (1931–2024).

Klubi tegevus

Klubi väljaandeid

Klubi liikmete teoseid, milles käsitletakse Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise kulgu:

Vaata ka

Välislingid