| Schoppernau | |
|---|---|
 | |
 Vapp
| |
| Pindala |
47,6 km² (2018)[1]  |
| Elanikke |
950 (1.01.2018)[2] |
|
| |
| Koordinaadid | 47° 19′ N, 10° 1′ E |
 Asend Bregenzi ringkonnas | |
  | |
Schoppernau on vald Austria Vorarlbergi liidumaal Bregenzi ringkonnas.
Kuni 10. sajandini näib Schoppernau olevat põline džungel. Selline olukord kestis läbi kogu keskaja. Schoppernau ja Au olid viimased külad, mis Bregenzerwaldis asustati. Alguses kasutati Schoppernaud ilmselt lammaste karjamaana, vähemalt nimi ("Schappernouw" = Schafau) osutab sellele. Geograafilise läheduse tõttu arenesid Schoppernau ja Au sarnaselt.
Schoppernau on osa Bregenzerwald Umgangist (sõna otseses mõttes "Bregenzerwaldi jalutuskäik"). Jalutuskäik näitab 12 traditsiooniliselt ehitatud küla Bregenzerwaldis. Maastiku, avalike hoonete, elamute ja igapäevaste objektide abil saavad jalutajad kogeda tüüpilist Bregenzerwaldi arhitektuuristiili läbi aegade. Mõned üheksast Schoppernau jalutuskäigu jaoks valitud hoonest on järgmised: Bergkäserei Schoppernau, talumajad, vana saeveski, tuletõrje ja algkool.
19. sajandi vahvärk talumaja Schoppernaus: paljud talumajad Bregenzerwaldis on nn vahvärkmajad, millel on ülekattega talad ja mis on tihendatud samblaga.
Franz Michael Feldermuseum tutvustab kirjaniku, põllumehe ja ühiskondliku reformi läbiviija Franz Michael Felderi elu ja tööd. Teda peetakse üheks kõige kuulsamaks ajalooliseks isikuks Bregenzerwaldist.
Schoppernau kihelkonnakirik ehitati 1710. aastal arhitekt Johann Brenner von Gräsalpi (1664-1749) poolt. 1838. aastal paigaldati orel. 1917. aastal võeti Esimese maailmasõja tõttu ära kõik neli kirikukella.
Austrias on Schoppernau tuntud Bregenzerwaldi bändi Holstuonarmusigbigbandclub laulust "Vo Mello bis ge Schoppornou" (alemanni murdes: Mellaust Schoppernausse).