Reinhold Messner Pamiiris 1985. aastal (foto: Jaan Künnap)

Reinhold Andreas Messner (sündinud 17. septembril 1944 Brixenis Bolzano provintsis Põhja-Itaalias) on saksa päritolu Itaalia alpinist, retkleja ja kirjanik.

Ta on alpinismi ajaloo väljapaistvamaid mägironijaid. Ta on esimene alpinist, kes on tõusnud Džomolungma tippu lisahapnikuta (1978, koos Peter Habeleriga[1]), esimene, kes tegi soolotõusu Džomolungmale (1980) ja esimene, kes on tõusnud kõigi 14 üle 8000 meetri kõrguse mäe tippu (1986).

Koos Arved Fuchsiga on nad esimesed inimesed, kes jõudsid lõunapoolusele abivahendeid (kelgukoeri, mootorsaane jms) kasutamata.

Messner keeldus vastu võtmast olümpiamedalit Calgary olümpiamängudel, millega teda taheti autasustada pärast kõigi kaheksatuhandeliste vallutamist.

Ta on tegelenud poliitikaga. Aastatel 1999–2004 kuulus ta Euroopa Parlamenti.

Päritolu ja noorpõlv

Ta on pärit peamiselt sakslastega asustatud Lõuna-Tiroolist. Isa oli tal õpetaja. Kodune keel oli saksa keel. Tal oli 9 õde-venda. Lapsepõlv möödus tal Villnößi vallas, mis jääb Bolzanost 30 km kirdesse ja asub Dolomiitides. Mägironimisega puutus ta kokku väga noorelt. 13-aastaselt ronis ta lähikonnas koos kaks aastat noorema Güntheriga. Kui neil vanust oli juba üle kahekümne, olid nad Euroopas heal tasemel alpinistid.

Mägironimine

Reinhold Messner (1985)

1984. aastal sooritas ta koos Hans Kammerlanderiga topelttraaversi Gasherbrum II-l ja Gasherbrum I-l.

3. detsembril 1986 tõusis ta Antarktikas Vinsoni mäemassiivis Vinsoni tippu. See oli tal viimane, seni veel vallutamata tipp Seitsme tipu klubi programmi kuuluvatest eri paigus asuvaist mäetippudest. Messner on viies alpinist, kes Seitsme tipu programmi täitis ja neist esimene, kes ei kasutanud seejuures Džomolungma tippu jõudmiseks lisahapnikku.

Tõusud kuni 8000 m kõrguste mägede tippu

Kaukasuses ja Pamiiris

Reinhold Messner põlvevigastusega alpilaagris Pamiir (1985)

1983. aastal tõusis ta Seitsme tipu projekti raames Elbruse tippu. Järgmisel aastal naasis Elbruse jalamil asuvasse rahvusvahelisse alpilaagrisse Kaukasus[2]. 1985. aastal saabus ta rahvusvahelisse alpilaagrisse Pamiir. Seal oli ta eesmärk tõusta Kommunismi mäetippu, kuid tema põlvevigastuse tõttu jäi tõus ära[3]. Tollal seal mägigiidina tegutsenud Jaan Künnap jäädvustas Messneri fotolindile.

Tõusud kaheksatuhandelistele

1972. aastal vallutas ta oma teise kaheksatuhandelise tipu ja kordas sellega Gyalzen Norbu, Hermann Buhli ja Kurt Diembergeri varem saavutatud tulemust. 1975. aastal sai ta esimeseks mägironijaks, kes oli tõusnud kolme kaheksatuhandelise tippu. Saavutatud liidripositsiooni ei loovutanud ta enam kellelegi. 17. oktoobril 1986 tõusis ta oma 14. kaheksatuhandelise (Lhotse) tippu ja sellega jääb ta alpinismi ajalukku kui esimene alpinist, kes tõusnud kõigi 14 üle 8000 m kõrguse mäe peatippu. Kõik tipputõusud sooritas ta lisahapnikku kasutamata.

Tõusud kaheksatuhandeliste tippu

Reinhold Messner (1985)

Uurimisreisid ja ekstreemretked

Reinhold Messner (1985)

Raamatud

Üle 70 raamatu kirjutanud Reinhold Messner (foto 1994)

Ta on kirjutanud üle 70 raamatu.

Valik raamatuid

Messner Frankfurdi raamatumessil 2015. aastal

Tõlked eesti keelde

Tunnustus

Olümpiamedal alpinismis

1988. aastal Calgary olümpiamängudel autasustati Reinhold Messnerit ja Jerzy Kukuczkat, kes esimestena olid jõudnud kõigi 14 kaheksatuhandelise tippu, hõbemedaliga. Messner keeldus seda vastu võtmast, põhjendades oma otsust väitega, et mägironimine on loominguline tegevus, mitte võistlus.[5][6]

Isiklikku

Ta valdab vabalt itaalia ja inglise keelt.

Koos vend Hubertiga retkles ta Arktika väljadel. Alpinistist venna Güntheriga käisid nad koos mägedes (Günther Messner hukkus 1970. aastal Nanga Parbati tipust laskumisel).

Viited

Välislingid