RF-konnektor on pistikühendusraadiosageduslike ühenduste loomiseks (RF on lühend inglise keele sõnadest radio frequency raadiosagedus).
RF-konnektorid on tarindatud peamiselt koaksiaalkaablitele ja nende peamine eesmärk on tagada ühenduse hea varjestus ja minimaalne sumbumus. Parima kontakti annavad kullatud pinnaga konnektoreid, mida saab ühendada ja lahutada üle 1000 korra, ilma et nende elektromehaanilised omadused muutuksid. Konnektorid võivad olla keermestatud, bajonettühendusega, klammerdatavad ja pessa pistetavad.
Tüübid
Standardtüübid
7/16 DIN konnektor ‒ suure võimsusega 50 Ω pesa on algselt välja töötatud Spinneri poolt[1]
Dezifix-konnektor ‒ hermafrodiitne (ühesuguste pooltega) ühendus, mida kasutatakse täppisinstrumentidel ja katseseadmetel; kaablitele 50 Ω, 60 Ω ja 75 Ω; parim töösagedus 8,5 GHz
GR-konnektor (General Radio Type 874) ‒ koaksiaalkaablite ühendamiseks
HN-konnektor ‒ keskmise suurusega ilmastikukindel konnektor, mis on ette nähtud kõrgepinge rakendustes, kus kontaktid peavad taluma äärmisi temperatuure ja mehaanilisi koormusi; parim töösagedus 0‒4 GHz
IEC 169-2 konnektor ‒ kasutatakse peamiselt televisiooni- ja raadiosignaali edastamiseks, kutsutakse "Belling-Lee" või vahel ka FM-konnektoriks; standard EN 60169-2
Järgmisi audio- ja video-konnektoreid kutsutakse vahel RF-konnektoriteks, kuid üldiselt neid ei loeta RF-konnektoriteks:
DIN-konnektor (mitte segamini ajada "7/16 DIN" konnektoritega)
RCA-konnektor (Radio Corporation of America) ‒ algselt loodud audio signaali edastamiseks, kuid tänapäeval võetud kasutusse ka video signaali edastamiseks