See artikkel räägib kivikalmest; perekonnanime kohta vaata artiklit Raun (perekonnanimi). |
Kivikalme (Saaremaal rahvapäraselt ka raun[1]) on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest.
Eestis on kivikalme ehitusmaterjalina kasutatud peamiselt raudkivi, Põhja-Eestis ja Saaremaal ka paasi.
Kivikalmeid hakati ehitama kiviajal (megaliitehitised). Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiidid.
Kivikalmed olid alates pronksiajast valdavad Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Põhja-Lätis. Pronksiajal ja vanemal rauaajal kasutati Eestis ja Põhja-Lätis kõigepealt kivikirstkalmeid, mille eeskuju arvatakse olevat Skandinaavias või Soomes. Sõrve poolsaarelt ja Kuramaalt on teada ka laevkalmeid, mille eeskuju oli Skandinaavias. 1. aastatuhande esimesel poolel ilmusid Eestis ja Põhja-Lätis tarandkalmed. 1. aastatuhande teisel poolel levisid Eesti mandriosas korrapäratu ehitusega kivikalmed.[2]
Saaremaalt on 11. ja 12. sajandi kalmetest leitud kiviringe.
Kivikalmed jäid Eestis kasutusele 13. sajandini.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kivikalmed Eestis |