HTPC ehk Home Theatre PC tähendab kodukino-personaalarvutit. HTPC on mõeldud asendama DVD ja Blu-ray-mängijat ning võimalusel ka digibokse, mida kasutatakse pildi edastamisel telerisse. Lisavõimalusena pakub HTPC telesaadete salvestamist ning koduserverist piltide, muusika ja videote edastamist.
Kuna HTPC-del kasutatav tarkvara on üldjuhul vabavaraline ja avatud lähtekoodiga, siis pakub see lisafunktsioone, mida valmistoodetel tavaliselt ei ole: võimaldab esitada väga paljudes vormingutes faile. Ehkki tänapäeval pakutakse häid valmislahendusi, saab kasutaja tavaliselt ise arvutisse soovitud komponendid valida. Seetõttu ei pea maksma lisafunktsioonide eest, mida ei kasutata.
Ajalugu
1996 – peeneraldustelevisiooni laiem levik. See võimaldas kuvada teleriekraanil arvutikuvaritega samaväärse kvaliteediga pilti.[1]
1999 – ATI All-in-Wonder videokaart. ATI oli esimene, kes ühendas video- ja TV-kaardi funktsionaalsuse ühte laienduskaarti.[1]
2001 – Hauppauge PVR-250. Esimene laiatarbekaart, mis toetas riistvaralist video ja heli dekodeerimist ning see parandas oluliselt pildikvaliteeti.[1]
2001 – HTPC korpused. Silverstone, LianLi, Antec, Coolermaster ja DVine hakkasid tootma spetsiaalselt HTPC-dele mõeldud korpusi.[1]
2002 – ATI Remote Wonder. Esimene hea hinna ja kvaliteedi suhtega pult HTPC jaoks.[1]
2002 – Microsoft Media Center. Windowsi loodud HTPC tarkvara, mis oli väga hea funktsioonivalikuga ja mida oli lihtne kasutada.[1]
HTPC erineval riistvaral
DIY ehk tee see ise tüüpi HTPC
DIY tähendab, et kasutaja selle asemel, et osta valmislahendust, paneb arvuti ise sobivatest komponentidest kokku.
Selliste seadmete puhul on olulised järgmised parameetrid: väiksed mõõtmed, väike müra ja energiatarve ning selle saavutamiseks kasutatakse micro-ATX-tüüpi korpust ja emaplaati.
Intel Atom protsessor
Väikese energiatarbe saavutamiseks kasutatakse Inteli Atomi seeria protsessoreid ja NVIDIA ION seeria graafikaprotsessoreid. Need omakorda võimaldavad peeneraldusvideo taasesitamise. Teine võimalus on kasutada Inteli i3 seeria protsessoreid, mis on Atomitest võimsamad, kuid tarbivad rohkem energiat. Operatiivmälu hulk sõltub kasutatavast tarkvarast ja jääb tavaliselt vahemikku 2–4 GB.[2]
HTPC sisemus
HTPC emaplaat on üldjuhul micro-ATX tüüpi. See on piisavalt väike, et mahtuda enamikku korpustesse, mis on HTPC jaoks mõeldud. Kui kasutatakse integreeritud videokaarti, on oluline, et emaplaadil oleks HDMI- või vähemalt DVI-väljund, sama kehtib laienduskaardipessa käiva videokaardi kohta. Oluline on 5.1 või optilise heliväljundi olemasolu.[2]
Kõvaketta valik oleneb sellest, kas HTPC hakkab olema meediaserver ning kas sinna soovitakse salvestada erinevaid saateid, või on majapidamises juba antud server olemas. Esimesel juhul on mõistlik kasutada vähemalt 1 TB kõvaketast, mis võimaldab mahutada DVD-kvaliteedis videoid umbes 1000, HD-kvaliteedis videoid umbes 140 ja Full HD kvaliteedis videoid umbes 70. Teisel juhul ei ole nii suurt HDD-d vaja. Kõvaketaste valimisel on oluline uurida nende mürataset ja eraldatavat soojushulka.[2]
Kuigi 3,5-tollised kettad pakkusid sama hinna juures suuremat mahtu võrreldes 2,5-tolliste ketastega, kasutati väikesema korpuse puhul viimaseid. See jättis arvuti jahedamaks ja aitas lahendada ruumiprobleeme.[2]
HTPC-dele mõeldud korpuste valik on viimastel aastatel järjest suurenenud ja see võimaldab kergesti sobivat korpust leida. HTPC Case'i kodulehel on palju ülevaateid, mis aitavad pakutavate mudelite seas orienteeruda. Kuna nendega kaasnev lisavarustus on erinev (kaasas võib olla nii toiteplokk, plaadiluger kui ka kaugjuhtimispult), on oluline uurida, mis konkreetse korpusega kaasa tuleb, et ära hoida ebavajalikke oste. Oluline on teada, et HTPC-dele mõeldud korpustesse ei pruugi ära mahtuda täismõõdus laienduskaardid ja emaplaadil olevate laienduskaardipesade arv on piiratud.[2]
TerraTeci väline TV-kaart
HTPC peaks suutma vastu võtta televisioonisignaali või vähemalt salvestama videosignaali. See tähendab, et vaja on TV-kaarti või emaplaati, millel on sisend video salvestamiseks. TV-kaarte on nii emaplaadi laienduspessa käivaid kui ka USB-porti ühendatavaid. Kui korpuses on ruumi, kasutatakse sisemist laienduskaarti, kui aga ruumi on vähe, kasutatakse välist kaarti. Krüpteeritud kanalite vaatamiseks (näiteks ZUUMtv) on vaja kaardilugerit.[2]
Õhuke plaadimängija
Plaadilugeri valik oleneb korpusest ja tänapäeval kasutatakse üldjuhul DVD- või Blu-ray-mängijat. Korpuse suurus määrab, kas on võimalik kasutada tavasuuruses plaadimängijat, või tuleb kasutada sülearvuti plaadiseadet (õhuke plaadiluger).
Kuna on oluline, et süsteem tekitaks võimalikult vähe müra, tuleks välja vahetada protsessoriga kaasas olnud jahutus ning asendada see võimalusel passiivjahutusega või kvaliteetsema aktiivjahutusega.
HTPC-d juhitakse tavaliselt puldiga, sellepärast tuleb muretseda pult koos vastuvõtjaga. Tavalise puldi asemel võib kasutada näiteks Logitechi Dinovo Mini, milles on ühendatud nii hiire kui ka klaviatuuri funktsioonid, olles samas piisavalt väike.[2]
Valmiskomplektid
Kui puudub endal soov HTPC-d kokku panna, võib muretseda valmislahenduse mõne nettop-tüüpi arvuti näol. Näiteks Dell Inspiron Zino HD või Asus Aspire Revo, kui soovida Linuxi või Windowsi põhist HTPC-d või Apple Mac Mini, kui eelistatakse OSX-i.[2]
Kõik need arvutid on võimelised esitama HD-kvaliteedis videot ja vastavalt tarkvarale pakkuma erinevaid funktsioone.[2]
Dell Inspiron Zino HD
Dell Inspiron Zino HD sisaldab AMD Athloni seeria protsessorit ja toetab kuni 8 GB operatiivmälu. Kõvaketast on võimalik valida vahemikus 160 GB – 1 TB ja plaadilugeriks on 8x DVD +/- RW. Graafikakaardiks on ATI Moblity Radeon HD3200 ja see on võimalik soovi korral asendada HD 4330-ga. Operatsioonisüsteemiks on võimalik valida kas 64-bitine Windows 7 Home Premium või Professional, 32-bitine Windows Vista Home Basic või 64-bitine Windows Vista Home Premium.[3]
Windows Media Center on kaasas Windows XP Media Center Editoni, Windows Vista Home Premiumi või Ultimate’iga, Windows 7 Home Premiumi, Professionali, Enterprise’i või Ultimate’iga, mis võimaldab erinevat meediat taasesitada ning TV-kaardi olemasolul ka saateid salvestada.[6]
Lihtne võrgust faile esitada (kui serveriks on Windowsiga arvuti).[6]
Miinused
Erinevate failivormingute taasesitamine. Kuna Media Center, suudab avada samu meediafaile nagu Windows Media Player, tuleb suure tõenäosusega paigaldada lisa video- ja audiokodekeid, et taasesitada kõiki soovitud faile.[6]
Keerulised puldid. Kuna erinevaid ühilduvaid pulte on palju, on keeruline leida loogilise paigutusega ja mugavat pulti.[6]
Salvestatud failide taasesitamine. Kuna failid on lukustatud, on neid võimalik taasesitada ainult Windowsiga arvutites, Zune-i meediamängijates ja XBOX-is.[6]
XBMC
XBMC kasutajaliides
XBMC oli algselt mõeldud XBOX-ile, et muuta viimane Unixi-baasil meediamängijaks, kuid on nüüd saadaval nii Windowsile, Linuxile, Macintoshile kui ka XBOX-ile.[6]
Plussid:
Avatud lähtekood. XBMC välimust on võimalik oma soovi järgi muuta. Kui midagi ei tööta, on võimalik kas ise lähtekoodi muuta või oodata, kuni keegi teine parandusega valmis saab.[6]
Failihaldus. XBMC saab aru, kui arvutisse on lisatud uusi meediafaile, ja lisab need automaatselt kas filmide, muusika või piltide alla. XBMC oskab lugeda ka failide metaandmeid ja selle põhjal faile rühmitada ning laadida internetist alla filmide või albumite pilte.[6]
Väike ressursinõudlus. XBMC näib küll suur, sest on väga ilusa graafilise liidesega, aga samas on ta optimeeritud nii, et tagada võimalikult sujuv taasesitus.
Võimalus välimust muuta. XBMC-l on palju kestasid, mida on võimalik soovi korral vahetada.[6]
Erinevate failivormingute taasesitamine. Kuna XBMC toetab väga paljusid erinevaid failivorminguid, on väga raske leida faili, mida ta avada ei suuda (kui just tegu pole millegi väga eksootilisega).[6]
Miinused:
Keerulised menüüd. Uuele kasutajale võivad XBMC kohati futuristlikud menüüd keeruliseks osutuda ja esimese korraga ei pruugi kohe üles leida seda, mida soovid.[6]
Boxee
Boxee on saadaval nii Windowsile, Linuxile kui ka Macile, kuigi Linuxile paigaldamine võib tavakasutaja jaoks olla natuke keeruline. Erinevalt Media Centerist ja XBMC-st on Boxee rohkem orienteeritud internetis leiduva taasesitamisele.[6]
Plussid:
Erinevad pistikprogrammid. Need võimaldavad veebilehtedelt pilte ja videoid kuvada.[6]
Erineva meedia taasesitamine. Kuna internetis leiduva taasesitamiseks on kasutuses modifitseeritud Firefoxi veebibrauser, suudab Boxee kuvada peaaegu kõike.[6]
Miinused:
Kasutajaliides. Seda kas armastatakse või vihatakse. Boxee kasutajaliides on piisavalt omamoodi ja seetõttu ei ole see kõigile kasutajatele meeltmööda.[6]
Arvutis oleva meedia haldamine. Kuna Boxee on rohkem mõeldud internetis oleva meedia kuvamiseks, ei ole tema failihaldus tasemel. Probleeme on nii failide äratundmise kui ka andmebaasi uuendamisega.[6]
VDR (Video Disk Recorder) on sakslase Klaus Schmidingeri loodud Linuxil töötav vabavaraline tarkvara, mis on mõeldud eelkõige digitaalvideo salvestamiseks. Selleks peab arvutis olema TV-kaart. Meediafaile on võimalik ka streamida üle võrgu teistesse arvutitesse. Salvestuse hetkel on võimalik salvestatavat faili ka samal ajal vaadata. Erinevate pluginate abil on võimalik anda programmile lisavõimalusi, nagu näiteks DVD- ja MP3-mängijad.[7]
Plussid
Kasutajaliides. Kenad menüüd, EPG-l (saatekaval) on veebi kasutajaliides, mis võimaldab vaadata ka saateid.
Voogesituse võimalus.
Palju erinevaid pluginaid.
Avatud lähtekoodiga. GNU GPL litsentsi all.
Miinused
Enamik programmi kohta käivaid materjale on saksakeelsed.
_screenshot.png)
